est : eng : rus
Uudised
print
Rehviliidu taaskasutuspartneri hange 2015-2018 2014-09-01

MTÜ Eesti Rehviliit on tegutsenud aktiivselt vanade rehvide kogumise ja taaskasutamise korraldamisega alates 2006 aastast.
Tänasel päeval omame 90 vanade rehvide kogumispunkti üle Eesti ning korraldame ka sinna kogutud rehvide edasist taaskasutamist, nagu nõuab seda Jäätmeseadus ning Rehvimäärus.

Kuna lõppemas on tähtajaline taaskasutuspartneri leping olemasoleva partneriga, siis kuulutab MTÜ Eesti Rehvliit välja uua hanke taaskasutuspartneri leidmiseks perioodiks 2015-2018.
Korraldame korraga kaks hanget:

  • Eriotstarbeliste rehvide taaskasutuspartneri hange;
  • Sõidu- ja veoautorehvide taaskasutuspartneri hange.


Küsimuste korral ja lisainformatsiooni saamise ja hankedokumentide väljastamise osas saate ühendust võtta numbril 56 236 697 või info@rehviliit.ee

Kaur Kuurme

tegevjuht

 


Muutus Tallinna ja Harjumaa rehvide kogumsipunkt 2014-05-05

Alates 05. maist on lõppenud vanade rehvide vastuvõtt Kummimatid OÜ territooriumil aadressil Lõuna tee 49. 

Uus kogumispunkt, kuhu suuremas koguses rehve saab tuua asub Maardus, aadressil Lao tn 5. Vastuvõtu ajad on esmaspäevast reedeni kell 09.30- 16.00.

Küsimuste korral saab helistada numbril 56 236 697 või võtta ühendust meili teel info@rehviliit.ee

Kaur Kuurme 


Naastrehvide keelustamisest 2014-04-14

Tallinna Transpordiameti ettepanekul on palju räägitud naastrehvide maksu kehtestamisest Tallinna Linnas ning ka võimalikust naastrehvide kasutamise edasisest keelustamisest.

MTÜ Eesti Rehviliit on seisukohal, et naastrehvide keelustamist Eesti kliimas kindlasti ei saa pooldada, sest Eesti talvised teeolud kõiguvad väga tihti 0 kraadi ümber, mis on kõige soodsam tingimus jäite ning musta jää tekkimiseks. Kuna parima lamellrehvi ja parima naastrehvi pidurdusmaa vahe on 15 meetrit linnakiirusel, siis teatud juhtudel võib see vahemaa päästa inimelu. Lisaks on murekohaks ka Eestis müüdavad Kesk-Euroopa tingimustesse mõeldud lamellrehvid. Nende pidurdusmaa on omakorda 15 meetrit pikem, kui põhjamaa kliima jaoks mõeldud lamellrehvil. Kuna sellised rehvid kestavad paremini, sest kummisegu on mõeldud sõitmiseks +1 kraadist alates, siis võivad naastrehvide keelustamisel olla väga karmid tagajärjed liikluses.

Kui mõelda naastrehvide maksustamise peale, siis lööb see pigem kõhnema rahakotiga tarbijat, kes elab maapiirkonnas, kus on võimatu naastrehvita normaalselt liikuda. Samas, kui Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium Tallinna poolt tehtavat naastrehivde maksustamise ettepanekut arutama hakkab, siis tuleb kindlasti analüüsida, kuidasmoodi ja mis alusel see maks üldse kehtima hakkaks. Mille alusel arvestatakse maksu suurus ning kuhu ja kelle arvele see maks läheb. Naaberriigid(Soome, Rootsi, Läti) ei ole naastrehve maksustanud. 

MTÜ Eesti Rehviliit soovitab liiklejatel jälgida, kus valdavalt liigeldakse. Kui tõesti sõidetakse valdavalt linnas ning põhimaanteedel, siis tasub valida lamellrehv. Jääl pidamine aga on naastrehvil tunduvalt parem, kui lamellrehvil ning jäisel teel tuleb lamellrehvi omanikul sellega arvestada.

MTÜ Eesti Rehviliit ootab sellel teemal aga konstruktiivset ja kõiki aspekte arvesse võtvat arutelu ja uuringuid, enne kui midagi otsustama hakatakse.

Siit ka väike meedia ülevaade selle teema kajastamisest:

http://www.pealinn.ee/?pid=120&nid=12749&lang=5

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/rehviliit-parima-naastrehvi-ja-parima-lamellrehvi-pidurudusmaa-linnakiirusel-jaal-on-15-meetrit-naastrehvi-kasuks.d?id=68382993

http://www.tallinnatv.eu/index.php?id=13381

http://www.tv3play.ee/sisu/stop/379811?autostart=true




Vanemad uudised
üles