09. juulil 2010 aastal jõustus Määrus nr 80 " Rehvidest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord " ehk nn Rehvimäärus.
Põhiline muudatus, mis see määrus kaasa toob on oluliselt suurema vanade rehvide kogumisvõrgu loomine. Määruse järgi peab vanu rehve koguma ca 70 kogumispunktis üle Eesti. 70 punktiline kogumisvõrk peab seadusele vastama hiljemalt 09. aprilliks 2011 aastal.
Samuti on kõigil tootjatel ehk rehvide maaletoojatel kohustus kord aastas teha üleriiglise levikuga meedia väljaandes teavituskampaania tarbijatele, mille sisuks on info, kus saab vanu rehve tasuta ära anda.
Samuti peab Tootja oma toodete edasimüüjate juures teatavaks tegema teabe, kuhu saab vanu rehve tasuta ära anda. Teavitus peab olema tehtud 01. septembriks 2010.
Määrus on leitav internetiaadressilt: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13335801
MTÜ Eesti Rehviliidule kohustused delegeerinud ettevõtete eest tagab kogumisvõrgu olemasolu MTÜ Eesti Rehviliit. Samuti organiseerib MTÜ Eesti Rehviliit vastava teavituskampaania ning muretseb Turustajale ka nõutavad teabekandjad.
Kaur Kuurme
tegevjuht
MTÜ Eesti Rehviliit tervitab igati Vabariigi Valitsuse poolt 17.juunil 2010 aastal vastuvõetud määrust, mis korrastab rehvidest tekkinud jäätmete ehk vanarehvide kogumise, tootjale tagastamise, taaskasutamise ning kõrvaldamise süsteemi.
Rehviliidu juhi Kaur Kuurme sõnul likvideerib valitsuse poolt vastuvõetud määrus loodetavasti vanade rehvide käitlussüsteemi senise praktika pinnal tekkinud erinevaid puudusi.
“Määrus kordab selgelt üle juba tegelikult seadusest tuleneva nõude, mille kohaselt peab tootja kas ise või läbi tootjavastutusorganisatsiooniga liitumise tagama, et kogumispunktid oleksid olemas igas Eesti maakonnas, linnas ja alevis ning teavitama rehvide kasutajaid sellest, kus saab vanarehve tasuta tagastada, ” lausus Kuurme.
Kuurme sõnul toob uus määrus kaasa ka terve rea täpsustusi, mis on olulised just säästva keskkonnahoiu seisukohalt.
“Uudsena sätestatakse, et vanarehvid tuleb koguda lahus muudest jäätmetest,” lisas Kuurme.
Kuurme pidas oluliseks ka nüüdsest tootjale lasuvat nõuet korraldada vähemalt kord aastas teabekampaania, mis on tagasivõtu süsteemi oluline osa.
“Võib öelda, et nüüdsest on regulatiivne pinnas normaalse ja euroopaliku rehvikogumissüsteemi väljakujunemiseks põhimõtteliselt olemas. Tõsi, samavõrd tõsine murekoht, kus ootame riigilt senisest jõulisemat tegutsemist, seondub järelvalvega seaduste täitmise üle. Pole saladus, et Eestis on paraku mitmeid rehvide maaletoojaid, kes oma kohustusi korralikult ei täida ja taaskasutusnõuetest kõrvale hiilivad, ” sõnas Kaur Kuurme.
MTÜ Eesti Rehviliit on Eesti suurim vanade rehvide kogumisvõrgustikuga taaskasutusorganisatsioon, mis tegutseb alates 2006.aastast. 4.aastaga on Rehviliit kokkukogunud 26 000 tonni vanu rehve.
Kaur Kuurme
MTÜ Eesti Rehviliit
tegevjuht
Homsest jõustuva määruse järgi peavad rehvitootjad rajama vanarehvide kogumispunktid igasse Eesti linna, võtma rehve vastu piiramata koguses ning korraldama vastavaid teavituskampaaniaid.
«Kuigi ka täna on romusõidukite, kasutatud rehvide ning kasutatud osade kogumiseks ja käitlemiseks nõuded ja võimalused täiesti olemas, näitab tegelikkus, et need ei ole piisavalt tõhusad,» selgitas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.
Kuna regulatsioon ei olnud siiani kõigile osapooltele piisavalt selge, polnud tarbijatele sageli võimaldatud kasutatud rehvide tasuta äraandmine või kasutatud autoosade kauplusesse tagasiviimine.
Uue määruse järgi on rehvide tootjad kohustatud vanarehve piiramata koguses tasuta tagasi võtma rehvide kasutajalt, mootorsõidukite ja rehvide hooldustöökojalt, kohalikult omavalitsuselt ja omavalitsuse jäätmejaama lepingu alusel haldavalt jäätmekäitlejalt.
Jaanus Tamkivi sõnul kippusid tootjad seni regulatsiooni ebatäpse sõnastuse tõttu rakendama politiikat, et tagasi ei võeta rohkem kui neli rehvi. Samas on keskkonna seisukohast oluline, et kõik vanarehvid saaks kokku kogutud ja ei satuks metsa alla või prügimäele vedelema.
10 krooni rehvi hinnast
Tamkivi selgitas, et tootjad korraldavad vanarehvide kogumist läbi maaletoojate, kuid see on tootja kulu, mis lõpuks läheb rehvide hinna sisse. Tema sõnul läheb rehvide kogumise ja töötlemise peale umbes kaks protsenti rehvi hinnast - umbes 10 krooni. Samas Soomes olevat see kulu umbes 28 krooni rehvi kohta.
Uues määruses on täpsustatud ka rehvide kogumispunktide paiknemist. Seni oli Tamkivi sõnul lihtsalt öeldud, et tootjad peavad rehvid tagasi korjama, kuid reaalne olukord on selline, et mõnes piirkonnas seda võimalust ei ole ja inimesed peavad rehvide äraandmiseks üsna kaugele sõitma.
Nüüd peavad rehvide tootjad rajama kogumispunktid vähemalt igasse Eesti linna, alevisse ning üle 1500 elanikuga alevikku 10 kuu jooksul alates määruse jõustumisest. Nii peaks Tamkivi sõnul tekkima üle-Eestiline võrgustik.
Samuti lisandub tootjatele kohustus korraldada vähemalt üks kord aastas üleriigiline teavituskampaania, informeerimaks tarbijaid, et vanarehve või romusõidukeid ning nende osi tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning teavitama neid tagastamiskohtadest.
Romusõidukid ja autoosad
Kui seni kehtinud regulatsiooni järgi olid vanad autod ja nende osad ning vanarehvid Tamkivi sõnul kirjeldatud ühes määruses, siis nüüd käsitletakse rehvide tootjaid ja mootorsõidukite tootjaid eraldi. Samuti oli senine regulatsioon romusõidukite ja autoosade puhul natuke pealiskaudsem.
Uues määruses on kirjas, et sõiduautode, kaubikute ja mopeedide tootja on kohustatud omanikult tasuta tagasi võtma liiklusregistris registreeritud sellist marki sõiduki koos nelja sõiduki küljes oleva rehviga ja ühe tagavararehviga, mida ta ise turustab.
Tamkivi sõnul tekitas senine regulatsioon küsimusi ja segadust selles osas, kuidas täpselt tagasivõtmist korraldada ja kuidas tagasivõetavaid osasid käidelda. Nüüd on tootjatele palju selgemini ette kirjutatud, mida nad peavad tegema.
Mootorsõidukite osade tootja ja turustaja peab korraldama kasutatud osade kogumise nii, et kasutajal oleks võimalik neid osasid tasuta tagasi anda igasse sarnaseid osi müüvasse müügikohta sõltumata sellest, kas isik soovib soetada uue toote või mitte.
Veel on mootorsõiduki osade tootja kohustatud sõidukiosade turustajalt, hooldustöökodadelt, omavalitsuselt ning jäätmejaama haldavatelt jäätmekäitlejatelt kasutatud osad tasuta vastu võtma.
Refereeritud ajalehest Postimees.
Artiklit saate lugeda: http://www.tarbija24.ee/?id=277622
Kaur Kuurme
tegevjuht
Vanemad uudised
