est : eng : rus
Uudised
print
Rehvide vastuvõtt ajutiselt peatatud 31.03.2016 2016-03-30

31. märtsil on alates 12.00 rehvide vastuvõtt Maardus ajutiselt peatatud, seoses elektritöödega.

Uuesti saab rehve ära anda alates 01. aprillist 2016.

 

Vabandame ebameeldivuste pärast.

 

Kaur Kuurme

tegevjuht


Rehvihunnikute osas alustatakse haldusmenetlusi 2016-03-17

Keskkonnainspektsiooni ja rehviorganisatsioonide kohtumisel jõuti järeldusele, et paralleelselt tuleb tegeleda nii seadusest kõrvalehiilijate tabamise ja sanktsioneerimisega kui ka juba tekkinud rehvihunnikute vähendamisega.

Keskkonnainspektsiooni peadirektori Peeter Volkovi sõnul alustab inspektsioon kuhjuvate rehvide probleemi lahendamiseks haldusmenetlusi. „Keskendume kohtadele, kuhu on kogunenud suurem hulk vanarehve, sealhulgas ka Raadil asuv rehvihunnik. Jälgime etteantud tähtaegade täitmist,“ rääkis Volkov. “Kuna Eestis vanarehvide taaskasutusväljundeid napib, tuleb otsida võimalusi rehvide ümbertöötlemiseks teistes riikides,” sõnas Volkov.

Kohtumise oluliseks arutelupunktiks kujunes seadusest kõrvale hiilivate rehvide maaletoojate hulk. “Keskkonnainspektsiooni hinnangul on see 8-9 protsenti, rehviorganisatsioonidel kuni 30 protsenti. Kuna hindamise metoodikad on erinevad, siis püüame neid andmeid täpsustada. Igal juhul on vaja freeriderite tegevus kontrolli alla saada, et vähendada edasist rehvide kuhjumist. Selle juures saavad meid aidata tootjavastutusorganisatsioonid, kellega leppisime kokku info vahetuses,” ütles Volkov.

Eesti suurima rehvide tootjavastutusorganisatsiooni Eesti Rehviliidu juhi Kaur Kuurme sõnul andis kohtumine kinnitust, et probleemi ei suhtuda kergekäeliselt. “Eesti Rehviliidu üks keskseid ettepanekuid on olnud, et sarnaselt pakendivaldkonnale tuleks ka rehvide maaletoojatele rakendada auditeerimiskohustust. Rehvituru läbipaistmatus on suur probleem, mille lahendamiseks pehmetest meetmetest ei piisa. Meil on väga hea meel, et seda nägemust jagab ka keskkonnainspektsioon,” sõnas Kuurme.

MTÜ Eesti Rehviliit on suuremate Eestis tegutsevate rehvide maaletoojate, edasimüüjate ja protekteerijate poolt loodud tootjavastutusorganisatsioon, kelle põhitegevuseks on vanarehvide kogumise ja taaskasutamise korraldamine. Lisaks tegeleb MTÜ Eesti Rehviliit ka rehvide turvalisusega seotud küsimuste ja teemade tutvustamisega.

Inspektsioon ja rehviorganisatsioonid otsivad rehviprombleemile lahendust 2016-03-10

Täna pärastlõunal toimub keskkonnainspektsiooni ja rehvide taaskasutamisega seotud tootjavastutusorganisatsioonide kohtumine, kus otsitakse lahendusi vanarehvide kuhjumise probleemile.

Keskkonnainspektsiooni peadirektori Peeter Volkovi sõnul on vanarehvidega seotud teemad inspektsiooni tänavuseks prioriteediks. “Suuname sellel ja ka järgnevalt aastal märkimisväärse ressursi tootjavastutusorganisatsioonide kontrollimisele, vanarehvide kogumiskohtade laoseisudele, kogumisvõrgustikule ja “freerideritele”, kes toovad rehve maale neid deklareerimata ning hiljem korrektselt taaskasutusse suunamata,” sõnas Volkov.

Kuigi niiöelda freeriderite probleemi ulatuse osas on rehviorganisatsioonide ja inspektsiooni hinnangud erinevad, möönavad mõlemad osapooled, et küsimus vajab lahendust. Eesti Rehviliidu juhi Kaur Kuurme sõnul on Keskkonnainspektsioonil protsessis määrav roll. “Turul on hulk seadusest kõrvalehiilijaid, kelle nimed on justkui avalik saladus. Oleme omalt poolt inspektsioonile hea meelega abiks, et need ettevõtted võimalikult kiiresti üles leitaks ja vastutusele võetaks,” sõnas Kuurme.

Kuurme sõnul on igati tervitatav, et rehvide kuhjumise probleem on saanud oluliseks teemaks nii keskkonnaministeeriumis, keskkonnakomisjonis kui ka keskkonnainspektsioonis. “Meil on väga hea meel, et lumepall on veerema lükatud - ametkonnad on asunud rehvitemaatikat tõsiselt analüüsima ning plaanivad ka riikliku järelvalve tugevdamist, et kord majja lüüa. Toetame protsessi omalt poolt ettepanekutega valdkonna paremaks reguleerimiseks, et probleemid leiaksid püsiva lahenduse,” sõnas Kuurme.

Aastaid vindunud vanarehvide kuhjumise probleem jõudis avalikkuse ette käesoleva aasta veebruaris, mil Eesti Rehviliit kummutas probleemile tähelepanu juhtimiseks keskkonnaministeeriumi ette viis tonni rehve. Igal aastal tekib Eestis ligikaudu 10 000 tonni vanu rehve, mis tuleks suunata ümbertöötlemisse. Madalad rehvide vastuvõtuhinnad, vähene järelvalve ning seadustest kõrvalehiilijate suur osakaal on viinud aga rehvide pidurdamatu kuhjumiseni.




Vanemad uudised
les